Sisearhitekt Ville Lausmäe: hea ruumikujundus toetab kontoris produktiivsust

Elame ajal, kus oleme just pääsenud kodukontoritest ning aru saanud, et kodus töötamine ei olegi nii mugav ja lihtne, kui alguses arvata võis. Palju energilisema ja produktiivsemana võib end tunda ikkagi spetsiaalselt töö eripäraga arvestavas ruumis. Viimastel aastatel on läbi viidud väga palju uuringuid, mis tõestavad, et meid ümbritseval keskkonnal on tohutu mõjuvõim meie enesetundele ja loovusele. Head ja funktsionaalset disaini on seetõttu töökeskkonna puhul raske alahinnata. Ajasime juttu Hepsori arendatud rohelise mõtteviisi büroo Grüne üldaladele näo andnud sisearhitekti Ville Lausmäega, et lähemalt uurida, millist rolli mängib töökeskkond ja milline võiks olla kollektiiviga arvestav kontor.

Milline võiks olla kaasaegne kontor, kus on hea töötada ja mis soosib produktiivust?

Sisearhitektina olen näinud väga erinevate eluvaldkondade esindajate kontoreid ja büroosid ning võin öelda, et pole ühte õiget lahendust, mis sobiks kõigile. Mõnikord räägitakse kaasaegsest kontorist kui avatud ruumist, kus kõik koos töötavad, siis jälle kontorist, kus igalühel on oma kabinet või hoopis rotatsiooniga töökohad – tegelikult on kõik suhteline ja mis sobib ühele kitsale erialale, ei pruugi sobida teisele. Ei ole olemas universaalset töötamise viisi. Mõni töötamise viis võibki sobida ainult ühele tegevusvaldkonnale.

Asja tuumaks on hoone sisuline kvaliteet. Oma roll on asukohal ja ligipääsetavusel, isegi sellel, kui suured on aknad ning kui hea on õhuvahetus. Sellest kõigest sõltub, kas kontoris on meeldiv või ebameeldiv olla. Muidugi on oluline ka viimistluslik miljöö, mis ei tekitaks tunnet, et viibid kuskil laos või mõnes muus kohas, mis ei soosi töötamist.

Nii et iga kontor peaks olema tegelikult personaalne ja arvestama seal tehtava töö eripäradega?

Personaalsus on oluline aspekt. Kui meile satub kliendiks mõni reklaamibüroo, siis neile on näiteks oluline, et laes oleks muru ja ümbrus kirev, mis soosiks loovust. Eks kõik ongi suhteline. Kui sama kontor anda sisearhitektidele, siis võib neid elemente pidada hoopis visuaalseks müraks ning nende jaoks on loovus suurem ruumis, mis on tühi. Asja iva ei ole selles, milline interjöör välja näeb, vaid et ruum sobiks selle kasutajale ja nende vajadustele.

Kui suur roll on hea atmosfääri loomisel sisekujundusel? Miks peaks üldse mõtlema kontoriruume disainides sisearhitektile?

Sisearhitekt aitab luua lahenduse, mida konkreetsel ettevõttel on vaja lähtuvalt töö sisust ja ettevõtte näost. Sisearhitekt palgatakse reeglina kahel põhjusel – esiteks, et luua keskkond, mis edendab töötajate tegevust ning tõstab just nende tegevusvaldkonnas produktiivsust. Teiseks aspektiks on ruumilise korporatiividentiteedi loomine – et ruum mõjuks  firma visiitkaardina, mis näitab ära, kes nad on ja millega nad tegelevad. Ruumikujundus aitab visualiseerida ettevõtte nägu, et see oleks nii külastajatele kui ka seal töötavatele inimestele äratuntav ja omanäoline samal ajal produktiivsust soosides.

Kui ruum näeb hea välja, aga ei mõju produktiivsust tõstvalt, on ta tehtud valedele inimestele. Piltlikult öeldes ei ole head või halba kujundust, on valedele inimestele tehtud ruum. Sisearhitekti kaasamine aitabki õige meeskonna ja õige ruumi kokku viia.

Hiljuti kerkis Tallinna loomaaia kõrvale uus ja silmapaistva arhitektuuriga kontorihoone, Grüne maja, mille üldaladele olete loonud sisedisaini. Mille poolest on see uus hoone innovaatiline ja teedrajav, kui rääkida kontorihoonetest ja nende siselahendustest?

Grüne maja igal korrusel on kontorid, mis võivad olla erinevad ja igaüks oma nägu, aga toimetavad nad tehniliselt palju arenenumas majas. Seal pole tavabüroodele omaseid radiaatoreid ja jahutusseadmeid, mis samaaegselt töötades suuri temperatuurierinevusi tekitaks. Hepsori rohelise mõtteviisi büroodes salvestatakse temperatuur betoonist vahelagedesse, mis tagavad ruumides pikaajaliselt ühtlase ja mugava temperatuuri. Lisaks sellele on olulised ka hea ventilatsioon ja valgus, mis tõstavad samuti töötajate produktiivsust.

Grüne maja arendajal Hepsoril on huvitav lähenemine büroohoonetele, kus astutakse tavapärasest samm kaugemale. Grüne maja on rohelisemast mõtteviisist teistest sammuke ees. Eks Eesti arendusturul on väga palju ühe vitsaga löömist ja euroehitust ning on positiivne näha, kui on jaksu ja tahtmist midagi korralikumalt ja teistmoodi teha. On olnud rõõm sellises projektis kaasa lüüa. 

Kuidas sündis Grüne maja sisedisain ja milline oli nägemus, mida soovisid edasi anda?

Kontseptsioon tuli tellijalt ja arhitektidelt, kelle nägemuseks oli rohesuunaga mõtteviis, mis arvestaks ka asukohaga – kõrvalasuva loomaaia ja pargiga. Eksterjöör on lahendatud puidu ja taimedega ning interjööri puhul algas visioon samuti rohelisest keskkonnast. Oleme püüdnud vältida plastiklikkust ja tehislikkust, mis võib-olla mõnda teise konteksti sobiks hästi, kuid Grüne majas mõjuks võõralt. Siin said märksõnadeks pigem looduslikum ja maalähedasem, kahusem ja naturaalsem.

Tänapäevases ehituses on kasutuses rohelisemad materjalid, kuid rohelist mõtteviisi saab toetada ka teistmoodi läbi ebavajalikest materjalidest loobumise. Grüne majas ei ole me ilu pärast püüdnud seinu ja põrandaid tehislike toodetega maskeerida. Kui maja on ainult betoonist, ei saa valida kas ökom või vähem ökom betoon, aga sisearhitektil on võimalik valida, kas leida  sinna mõni materjal või loobuda sellest üldse. Oleme valinud teise variandi ja jätnud ökoloogilise jalajälje jätmata. Proovisime möödapääsmatuid ehituslikke võtteid kasutades luua keskkonda, mis oleks ehedam.

Millised olid suurimad väljakutsed projekti juures ja kuidas need lahenesid?

Suurim väljakutse oli muuta maja ehituslikud komponendid esteetiliseks ilma ülemäära sinna midagi sisse toomata ning saavutada seejuures ehe ja naturaalne, veidi kahune atmosfäär. Sellise tuuma ja alge otsimine oligi kõige raskem, et ka ilma liigse ilustuseta ruumid mõjuks meeldivalt.

Grüne puhul oleme jätnud betoonpinnad nähtavale ning isegi pahteldusi on tehtud minimaalselt. Üllatuslikult ei ole sellist pealtnäha lihtsat lahendust isegi odavam ehitada. Odavamate iluehitustoodete alla on võimalik ära peita igasugust halvasti tehtud ehitust. Kui aga võtta eesmärgiks kõik ehituslik nähtavale jätta, peab see olema realiseeritud ülimalt kvaliteetselt. Eheduses ongi see võlu, et siis on näha, et maja on hästi tehtud.

Väga lihtne on teha mingit objekti nii, et vaatad ilusaid pilte ja lood üdini tehisliku viimistluse, unustades ära, millest see maja tegelikult on tehtud. Nagu ööklubide puhul, kus keegi ei tea, millest on seinad tehtud, ja pealtnäha on kõik ilus kuliss. Ehedust esteetiliselt esile tuua on tunduvalt keerulisem.

Roheline mõtteviis puudutab igat eluvaldkonda üha rohkem. Kuidas väljendub see sisearhitektuuris – millest sisearhitektid avalikku ruumi luues praegu juhinduvad?

Paljude hoiakute ja mõtteviiside ilmnemine võtab väga kaua aega, kuna projekteerimine ja ehitus on pikad protsessid. Tänu ehituslikule paratamatusele realiseeruvad paljud ideed alles viis aastat hiljem. Praegu on sisearhitektuuris suurel määral maad võtmas materjalikesksus ning rohkem mõeldakse, millest on tehtud põrandad, laed ja seinad ning teised elemendid, mida interjööris kohata võib. Nii nagu näeme seda ka teistes valdkondades. Kui pesupulbri puhul ei taheta enam (sünteetilist) lõhna, siis nii on see ka ruumikujunduses.

Teine suund on tunnetuslikum suund. Grüne puhul oligi eesmärgiks luua midagi teistsugust ja looduslähedasemat, mis natuke kaugeneks eurokontorist ja oleks tunnetuslikult rohkem seal, kus ta ka asub – roheluse keskel.