Rohelisest mõtteviisist sündinud ärihoone – Grüne maja

Rohepööre on praeguse ajastu üheks iseloomulikumaks märksõnaks ja looduslähedane mõtteviis on hakanud aina jõulisemalt imbuma igasse eluvaldkonda. Ka arhitektuuris ja ehituskunstis on fookus üha enam enegiasäästlikel lahendustel ja rohelisema keskkonna kujundamisel. Üheks heaks näiteks, kuidas urbanistlikus miljöös looduslähedasemat töökeskkonda luua, on hiljuti Haabersti linnaossa kerkinud Grüne maja, mis kujutab endast moodsat rohekontorit.

Grüne maja arendaja Hepsori jaoks on roheehituse edendamine Eestis nende südameasjaks. Hepsori juhi Henri Laksi sõnul proovivad nad kõigi oma arenduste puhul mõelda võimalikult  keskkonnasäästlikult ja tulevikku vaatavalt. Ühest küljest teeb roheline mõtteviis head keskkonnale,   teisalt tähendavad loodussõbralikud lahendused ühtlasi inimsõbralikkust – nutikatest rohelahendustest võidavad ka maja asukad, kes saavad töötada palju mugavamas ja tehnoloogiliselt innovaatilisemas keskkonnas.

Hea sisekliima kui kaasaegse kontorihoone võtmesõna

Kaasaegses bürooarhitektuuris on üha enam hakatud rõhku panema töötajate heaolule. Kontoris tööl käiv inimene veedab suure osa oma elust siseruumides ja tervisliku töökeskkonna loomine võiks olla seega iseenesestmõistetav.

Grüne maja projekteerides sai üheks suurimaks kriteeriumiks säästlik kütte- ja jahutussüsteem ning hea sisekliima, sest ühtlane ruumi temperatuur ja õhu liikumine teeb head ka töötaja tervisele. Toimiv lahendus saavutati tänu ruume kütvatele ja jahutavatele vahelagedele ehk termoaktiivsele konstruktsioonile, mis hoiab aasta läbi majas ühtlaselt meeldiva temperatuuri.

Kõik, kes on kontoris töötanud, teavad ilmselt hästi, mida tähendab, kui kütteperioodil tavapärane kuiv õhk juba lõunaks väsimusest haigutama ajab või kui südasuvel võib end liiga jahedaks seadistatud konditsioneeri tõttu ära külmetada. Sellised mured jäävad termoaktiivse konstruktsiooni puhul ära – aasta ringi on ruumides stabiilne temperatuur ja õhuniiskus, mis on inimesele sobivaim. Nõupidamisruumides töötab vajaduspõhine ventilatsioon lähtuvalt inimeste arvust. Nutikad lahendused mõtlevad nii inimesele kui ka keskkonnale – lisaks meeldivale sisekliimale kogutakse ja taaskasutatakse vihmavett ning päikesepaneelid hoone katusel hoiavad energiakulud madalamad. Üldalasid valgustavad ainult targad ja säästlikud LED-lahendused.

Henri Laks kinnitab, et lisaks kõigile nutikatele ja keskkonnasäästlikele lahendustele, mida rohelise mõtteviisi ärimajades kasutatakse, on olulisim ikkagi see, et seal on lihtsalt parem olla ja töötada.  Hepsori esimene rohekontor, mis kerkis mõned aastad tagasi Järvevana teele, on heaks näiteks, kuidas ruum produktiivsust ja töötajate heaolu mõjutab. Laksi sõnul on  töötajate efektiivsus ja rahulolu selle hoone näitel koos töökohaga kindlasti kasvanud. “Sellised väärtused on paljudele olulised ning see aitab kaasa ettevõtte positiivsele kuvandile ja töötajate värbamisele,” lisas Laks.

Targad lahendused tähendavad ka väiksemaid kulusid

Hoone kütmiseks kasutatakse maakütet, mis on tavalise keskküttega võrreldes üürniku jaoks märgatavalt soodsam. Suur hinnaeelis võrreldes tavapärase radiaatorküttega lahendusega seisneb selles, et konstruktsioonide kütmine ei eelda kõrge temperatuuriga vett. Seda seetõttu, et vahelagi on palju suurema pindalaga kui väike radiaator, mis peab suure ruumi kütmiseks olema väga kuum. Vahelagesid kütmiseks kasutades aga piisab sellest, kui vesi on sama temperatuuriga, mida ruumis soovitakse hoida. Ruumide jahutamine toimub samal põhimõttel.

Henri Laksi sõnul sobib selliselt toimivate vahelagede süsteem hästi just rohelise maailmavaatega ettevõtetele. Lisaks väiksematele küttekuludele tähendab see ka vähemate küttesüsteemide ehitamist. „Me ei ehita eraldi kütte- ja jahutussüsteeme, ei paigalda radiaatoreid, konditsioneere ja suurt kogust torusid, seega on meie ökoloogiline jalajälg oluliselt väiksem.”

Laksi kinnitusel ei ole keskkonnasõbraliku kontorimaja ehitamine tavalisest oluliselt kulukam, mistõttu on rohebüroode üürihinnad teiste uute kontoritega sarnases hinnaklassis.

Parem linnakeskkond

Lisaks paljudele keskkonnasäästlikele lahendustele  paistab hoone silma ka ainulaadse rohttaimedest fassaadiga, mille on välja töötanud arhitektuuribüroo Molumba.

Hoone ühe arhitekti Johan Tali sõnul ammutati hoone välisilme loomisel inspiratsiooni ümbritsevast keskkonnast. „Paljud ei tea, et maja kõrvalt kulgevate elektriliinide asemele on Tallinna linn arendamas Putukaväila nimelist avaliku ruumi maastikuprojekti. Kõrgepingeliinid kaovad peitu maa alla ja servituudikoridor muutub Koplist kuni Õismäeni rohekoridoriks läbi linna. Sellest inspireerituna tundus loogiline, et hoone arhitektuur peab samuti sellise arenguga arvestama,” selgitas Tali.

Tellijapoolne soov oli, et hoone fassaad oleks rohkem kui lihtsalt kaunis kompositsioon ja selliselt said akende päikesekaitsesirmidest arhitekti sõnul hoopis ronitaimede redelid. Ka hoone fassaadmuutub tänu taimedele ajapikku rohelisemaks, sobitudes rohekoridori visiooniga.

Grüne maja puhul sooviti maja energiasäästlikkusega seotud ideedele loomingulisemalt läheneda ning katsetada natuke rohkem väljaspool kasti. „Taimedega hoone varjestamine tundus sellest seisukohast põnev, et lisaks hoone passiivsele päikesekaitele toimub ka fotosüntees, kus õnnestub süsinikku siduda ja taimede vahel saavad elurikkust luua erinevad putukad,” lisas Tali.

Grüne maja esindab seega rohelist mõtteviisi nii seest kui ka väljast. 

* Grüne rohebüroos on neljal korrusel kokku 300 ruutmeetrit üüritavat pinda, millest 50% on  praeguseks juba üürnikega kaetud. Lisaks asub hoone katusel 280-ruutmeetrine ühiskasutatav terrass. Hoone arhitektid on Karli Luik ja Johan Tali, kes on projekteerinud mitmeid silmapaistvaid ehitisi, nagu Saue vallamaja ning Eleringi peahoone. Grüne rohebürood ehitas Mitt & Perlebach. Maja valmis 2021. aasta lõpus.