Ajalugu

19. sajandi teisel poolel elavnes Tallinna majandus- ja tööstuselu kiiresti; sellel perioodil pandi alus mitmetele linna suurtele tööstusettevõtetele.

Esimene hiiglaslik puuvillatöötlusvabrik oli Narva Kreenholmi Manufaktuur (asut. 1857), selle edukus ja tsaariimpeeriumi suur turg lõid pinnase teise sarnase vabriku asutamiseks Eestimaa kubermangu. AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (lüh. Balti Puuvillavabrik) asutati 1898. aastal.

1899. aastal kooskõlastati vabriku ehitusprojekt. Esialgne projekt nägi ette kahe tootmishoone paigutamist teineteise kõrvale peegelpildis. Valmis ehitati loodepoolne tootmishoone, see lasti käiku 1900. aasta märtsis. Hoone jagunes funktsionaalselt pooleks, kirdeotsa jäi kolmekorruseline kudumisvabrik ja edelaotsa neljakorruseline ketrusvabrik, nende vahele jäi vaheplokk. See jaotus toimis kuni vabriku sulgemiseni 2005. aastal.

Kagufassaadi ette tootmishoone keskteljele ehitati korstnaga katlamaja-jõujaam, mis andis tehasele energiat.

Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik alustas tööd 1900. aastal veidi üle 100 töölisega. 1908. Aastaks oli tööliste arv suurenenud 2020-ni ning see jäi vabriku kuldajaks. 1908. aastal projekteeriti vabrikuhoonele paekivist tiibhoone.

Lisaks tehasehoonele asusid siin direktori villa, meistrite, poolmeistrite ja tööliste hooned.

1945-1952 lisati Tsaariaegsele tootmishoonele uusi juurdeehitusi. Silikaattellistest välisseintega juurdeehitused valmisid 1968. aastal. Nende rajamiseks lammutati vaheploki tornide trepikodade tamburid. 1960., 1970. Ja 1980. aastatel lisati veel juurdeehitusi.

1.märtsil 1995. aastal riiklik aktsiaselts Balti Manufaktuur erastati, tootmine lõppes vabrikus 2005. aastal, masinapark ja seadmed demonteeriti.

NÄITA HUVI!

kontakt_path

Oled projektist huvitatud?

Kui sul on hea idee, soovid ala arengus kaasa rääkida, tuua oma äri juba täna Manufaktuuri tehase alale või korraldada sündmust – võta meiega ühendust! Mõtleme koos – Sinu tänane visioon võib olla homme reaalsus.